Uudised
Parimad kavatsused ei peaks õigustama (karistus)õiguslikke riske
Majanduslangus mõjutab meid kõiki ja majanduslangusest põhjustatud emotsioonide ajel tehtud otsused võivad ulatuda oodatust kaugemale. Ka siis, kui algseks sooviks oli aidata vaid hädas olevat perekonnaliiget.
Alltoodult igapäevaseid näiteid praktikast, mida tähele panna.
Näiteks äriühingu juhatuse liikme poole pöördub tema sugulane palvega saada äriühingult laenu tingimustel, mis on igati äriühingut soosivad. Juhatuse liige nii ainuisikuliselt otsustabki ja maksab laenu välja ning ei näe muret, sest lepingus kokkulepitud tingimused äriühingut ei kahjusta. Selline tegevus võib kahjuks kvalifitseeruda juhatuse liikme jaoks KarS § 201 lg 1 omastamisena, sest juhatuse liige tegutses (võimalikus) huvide konfliktis ning ei küsinud laenulepingu sõlmimiseks ja väljamakseks osanike eelnevat nõusolekut. Ei päästa seegi, et laenuleping oli oma sisus turutingimustele vastav (vt nt Riigikohtu selgitusi lahendi 3-1-1-23-14 punktis 19). Juhtub see, mis tavaliselt ning laenusaaja ei maksa mitte kunagi saadud laenu tagasi. Hiljem selgub, et tegelikult laenusaajal puudus algusest peale kavatsus laenu tagastada, mistõttu oldigi nii lahke pakkuma sedavõrd häid laenulepingutingimusi. Selline tegevus võib omakorda laenusaaja jaoks kvalifitseeruda KarS § 209 lg 1 kelmusena (vt nt Riigikohtu selgitusi lahendi 3-1-1-98-09 punktis 13.2).
Äriühing, kuigi majanduslikult aktiivne, on näitajate poolest kahjumi tootmise kursil, mille katmiseks paistab varsti varasid väheks jäävat. Osanikud otsustavad juhatust survestada olukorda parandama. Juhatus läheb tavapärast taktikat pidi ja asub senisest veelgi innukamalt müüma. Koostööpartnerite ees tuginetakse eelmise majandusaasta aruande näitajatele, mis erinevad kardinaalselt kehtivast tegelikkusest ning lubatakse võimekust, mida faktiliselt ei eksisteeri. See võib samuti kvalifitseeruda KarS § 209 lg 1 kelmuseks (vt mh Riigikohtu selgitusi lahendi 3-1-1-14-15 punktis 48). Müük suurenebki, kuid faktiliselt on äriühing jätkuvalt hapras seisus, sest majanduslangus teravdas konkurentsi ja vahepeal saadi veel rinda pista tarneraskustega. Samas äriühingu visiitkaart, uus majandusaasta aruanne, peab endiselt olema esinduslik! Vajalik on vaid natuke „aidata kaasa“ raamatupidamisele, kajastada näiteks tehinguid mis on alles läbirääkimiste faasis või luua nõudeid, mida tegelikult ei eksisteerigi – rikkuda sisuliselt ja sellega raamatupidamise kohustust, mis on KarS § 3811 lg 1 alusel karistatav. Võimalikuks tulemuseks on ka KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 mõistes raamatupidamise dokumentide võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine ning Kars § 281 lg 1 alusel karistatav äriregistrile valeandmete esitamine. Vaatamata juhatuse püüdlustele liigub ettevõtlus siiski negatiivsel kursil ning osanikud soovivad väljuda võimalikult väikeste kahjudega. Osanikud survestavad sellepeale juhatust, et see müüks olemasolevad varad. Juhatus ka nii teeb, mis omakorda võib kvalifitseeruda maksejõuetuse põhjustamisena KarS § 384 lg 1 järgi.
Eelnevale vaatamata on võimalik ka seaduslikult teha lähikondsetega tehinguid (kuigi seda oleks soovituslik siiski vältida), sõlmida ennatlikult osanike leping proovile panevate perioodide tarbeks, kaitsta end lepinguliselt tarneraskuste vastu või äritegevust restruktureerida selle kõige lihtsamas tähenduses nii majanduslikus kui õiguslikus võtmes. Alustades näiteks suurematest võlausaldajatest ja jätkates osanikelt oodatud toetusega. Kunagi pole hilja probleemiga tegeleda, kuid tegelema peaks alati ning vältida mõtlematuid otsuseid. Hetkeline tulu, nõrkuse hetk või soov käega lüüa ei peaks üles kaaluma (karistus)õiguslikke riske.
Jaanus Stern / LEADELL Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaat
