Uudised
Pankrotiseaduse muudatus kui kahe teraga mõõk – Plaanitav pankrotiseaduse muudatus paneb ärijuhid oma nahaga riskima
Planeeritav pankrotiseaduse muudatus võib tunduda ärijuhtidele kergendusena, kuid päris nii see siiski ei ole
Pankrotimenetluse eesmärgiks on eemaldada ärimaastikult ettevõtjad, kes ei ole maksejõulised. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt peab äriühingu juhatus esitama kohtule pankrotiavalduse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel hetkest, mil ilmneb äriühingu püsiv maksejõuetus. Riigikogu menetluses oleva seaduseelnõuga loodetakse ettevõtjate pankrotiavalduse esitamise kohustust muuta, võimaldades juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamisega oluliselt kauem viivitada (kui äriühingu püsiv maksejõuetus ei olnud juhatusele ilmne juba 22.02.2020, ei ole juhatuse liikmel kohustust esitada pankrotiavaldust enne kui 2 kuu möödumisel arvates eriolukorra lõppemisest). Teisisõnu, juhatuse liikme kohustus esitada pankrotiavaldus oleks eriolukorra tõttu ajutiselt peatatud ning avalduse esitamata jätmist ei saaks juhatusele ette heita. Paraku sellega leevendav meede piirnekski.
Piiratud võimalus teha ettevõtte eest makseid
Lisaks pankrotiavalduse esitamise kohustusele on püsivalt maksejõuetu ettevõtte juhatuse liikmel mitmed seadusest tulenevad piirangud, mis kohalduvad sõltumata pankrotiavalduse esitamisest. Olulisim neist sedastab, et pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha äriühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui juhatuse liikmed aga teevad makseid, mille tegemine maksejõuetuse olukorras polnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, siis vastutavad nad seeläbi äriühingule tehtud kahju eest solidaarselt. Seega, olgugi, et pankrotiavaldust ei tule esitada, võib äriühingu poolt tehtud maksete eest vastutada juhatuse liige isiklikult.
Esiteks on oluline tähele panna, et keelatud ei ole mitte igasugused maksed, vaid üksnes need, mis pole maksejõuetuse olukorras kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohtupraktikas on selgitatud, et korraliku ettevõtja hoolsuse all peetakse muuhulgas silmas juhatuse kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Seda on järgitud siis, kui (i) juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, (ii) ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, (iii) ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides.
Tingimuste (ii) ja (iii) täitmine eriolukorra tingimustes tekitab lähitulevikus tõenäoliselt palju õigusvaidlusi, sest eelneva analoogse kogemuse puudumise tõttu on ettevõtjal üpris raske hinnata, mida saab pidada piisavaks informeerituseks või kuidas mõistlik heas usus tegutsev juhatuse liige sarnases olukorras toimiks. Pole teada, kui kaua eriolukord kestab ning on pea võimatu prognoosida selle tagajärgi ja Vabariigi Valitsuse erakorraliste meetmete rakendamise tulemusi. Küll aga tuleks tingimuste (ii)-(iii) suhtes olla jätkuvalt väga tähelepanelik ning mitte võtta põhjendamatuid riske.
Juhatuse liikmele tehtavaid makseid tuleb hoolikalt kaaluda
Erakordselt hoolikalt tuleks aga suhtuda maksetesse, mis on juhatuse liikme isiklikes huvides. Sagedaseim selline makse on juhatuse liikme tasu. Ühest küljest on ju selge, et ilma juhatuse liikmeta ettevõte ei toimiks ning ka juhatuse liikmel on õigus tasule. Kui aga ilmneb, et ettevõte on maksejõuetu, võib juhatuse liikmele tasu maksmine tulla kõne alla üksnes juhul, kui see on ettevõtte majandustegevuse jätkumise huvides. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus hilisemas pankrotimenetluses tekib juhatuse liikmel kohustus endale makstud juhatuse liikme tasu ettevõttele hüvitada.
Eestis on tavapärane, et juhatuse liige on samaaegselt omanik ja on andnud enda ettevõttele ise laenu. Kui ettevõte on maksejõuetu ning juhatuse liige maksab tagasi enda poolt ettevõttele antud laenu, on tegemist juhatuse liikme isiklikes huvides tegutsemisena. Maksejõuetus olukorras on sellise laenu tagasimaksmine põhjendatud vaid juhul, kui see on ettevõtte majandustegevuse jätkumise huvides.
Hooletu käitumine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse
Majanduslikult turbulentsetel aegadel on tavapärane müüa kaupu või osutada teenuseid üksnes ettemakse alusel. Ühest küljest annab see ettevõtjale kindlustunde, et klient suudab tellitud teenuse või kauba eest tasuda, ning teisalt saab ettevõte sel viisil tagada käibevahendite olemasolu. Samas peab juhatus olema ettemaksu küsimise hetkel veendunud, et on võimeline lepingut täitma (st teenust osutama, kaupa üle andma või vajadusel ettemaksu tagastama). Juhul, kui juhatuse liige on ettemaksu küsimise hetkel teadlik, et ettevõte suuda ettemaksega kaetud teenuseid osutada, võib see hiljem anda ainest kriminaalmenetluse algatamiseks kelmuse paragrahvi alusel. Sellisel juhul võib ettevõttel ja juhatuse liikmel tekkida ka solidaarne kohustus kahju hüvitamiseks.
Et kirjeldatud stsenaariumi realiseerumist vältida, tuleks kliendilt saadud ettemaksu kasutada rangelt vaid kliendi tellimuse täitmiseks. Sellisel juhul on hiljem võimalik tõendada parimaid kavatsusi ja tegutsemist heas usus.
Katarina Kiiver /LEADELL Pilv Advokaadibüroo advokaat
Lauri Talumäe /rahvusvahelise investeerimisplatvormi Investly tegevjuht
