Uudised
Riigikohus kinnitas, et ehitusloa väljastamisel ei tohi lähtuda JOKK-skeemidest
LEADELL Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaadid Anneli Aab ja Merilin Ojasaar esindasid edukalt kliente vaidluses Kambja vallaga ehituslubade õiguspärasuse üle.
Riigikohus taunis nii JOKK-skeemide kasutamist kui ka rõhutas üldplaneeringust kinnipidamise vajadust. Tegemist on olulise lahendiga, mis järjekordselt kinnitab, et ehitamisel tuleb arvestada mh ka naabrite huvidega.
Riigikohtusse jõudnud vaidluse põhisisuks oli küsimus sellest, kas ehitusload vastavad detailplaneeringule ja millest tuleb detail- ja üldplaneeringu omavahelise vastuolu korral lähtuda. Samuti vaidlesid pooled selle üle, kas kahe eraldiseisva hoone galerii abil ühendamine teeb sellest ehitusseadustiku tähenduses ühe hoone või mitte. Arendaja ja vald leidsid menetluses läbivalt, et ehitusloa väljastamisel tuleb kontrollida ja hinnata kavandatava ehitustegevuse vastavust pelgalt detailplaneeringule. Kaebajad leidsid, et lisaks detailplaneeringule tuleb ehitusloa väljastamisel hinnata ka kavandatava ehitustegevuse vastavust heale ehitustavale ja ka üldplaneeringule.
Riigikohus taunis JOKK-skeemide kasutamist ja rõhutas, et näiliselt nõuetekohaselt ühe hoone tekitamine olukorras, kus sisuliselt plaanitakse rajada kahte hoonet, ei ole lubatav, kui sellise lahenduse eesmärk on minna mööda õigusaktiga kehtestatud hoonete arvu piirangust.
Teiseks rõhutas Riigikohus, et ka üldplaneeringus sätestatud koormusindeksit tuleb järgida. Koormusnormid loovad kaebajatele subjektiivse õiguse selleks, et nende elamute lähedusse ei ehitataks liiga palju kortereid. Olukorras, kus detailplaneering on teatud küsimustes neutraalne, tuleb samas küsimuses üldplaneeringust lähtuda.
Ülaltoodud põhjustel rahuldas Riigikohus kassatsioonkaebuse ning tühistas ka valla poolt väljastatud ehitusloa aluseks oleva korralduse.