Uudised
Proovipäev, kas eelneb töösuhtele või on selle osa?
Tööandjad soovivad sageli kasutada nn proovipäeva enne töölepingu ametlikku sõlmimist ja probleemiks on osutunud olukorrad, kus töötajad teevad tööandja jaoks tasuta tööd. Käesolevas artiklis anname ülevaate proovipäevaga kaasnevatest ohtudest ning töölepingu sõlmimisest. Proovipäeva kasutatakse praktikas tööandja poolt töötaja sobivuse hindamiseks praktilises töösituatsioonis kui ka töötaja poolt töökoha sobivuses veendumiseks. Seda eriti valdkondades, kus pelgalt töövestluse ja töötaja elulookirjelduse alusel on isiku pädevuse hindamine raskendatud. Samas Eesti seadusandlus, kohtupraktika ning valdkonna juhised ei tunnusta proovipäeva tegemise võimalust.
Esmalt märgime, et töölepingu seaduse kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest – töölepingu kirjaliku dokumendi puudumine ei tähenda töösuhte puudumist. Töölepingu seaduse § 4 lg 2 näol on tegemisest sisuliselt ammendava n-ö „proovipäeva“ regulatsiooniga Eesti õigussüsteemis. Nii Sotsiaalministeeriumi koostatud selgitustes töölepingu seaduse juurde kui ka Tööinspektsiooni materjalides on aga viidatud, et töölepingu seaduses puudub proovipäeva rakendamise võimalus ning tööle asumisega loetakse tööleping (mõistagi koos kaasnevate kohustustega) sõlmituks.
Seaduspäraseks alternatiiviks proovipäevale on katseaja kohaldamine, mille raames tööandja saab hinnata töötaja oskusi ja isikuomadusi ning tööle sobivust. Samas ei saa katseaega pidada proovipäevaga võrdväärseks tööriistaks tööandja arsenalis, eelkõige seetõttu, et katseaeg rakendub pärast töölepingu sõlmimist, kuid proovipäeva soovib tööandja kasutada otsustamaks kas üldse sõlmida töötajaga tööleping. Veelgi enam, kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed või isikuomadused ei vasta ilmselgelt tööks vajalikule tasemele juba katseaja esimestel tundidel, peab tööandja töölepingu ülesütlemisest töötajat vähemalt 15 kalendripäeva ette teatama. Selle olukorra vältimiseks tasub enne töö alustamist võtta tarvitusele täiendav abinõu töötajale hinnangu andmiseks, milleks saab olla nn tööoskuste eelhindamine.
Töölepingu seadus tööoskuste eelhindamist (praktilisi katseid) otsesõnu ei reguleeri, aga Riigikohus on varasemas praktikas tööoskuste eelhindamist kui töölepingu sõlmimisele eelnevat lepingueelsete läbirääkimiste etappi lubatavaks pidanud teatud nõuete täitmisel. Järgnevaid tähelepanekuid tuleks arvestada tööoskuste eelhindamise (praktiliste katsete) läbiviimisel:
- Tööoskuste kindlakstegemisele suunatud praktilised katsed peavad üldjuhul piirduma lühiajalise tööolukorra matkimisega tööandja juuresolekul. Lepingueelsed läbirääkimised ei tohi muutuda töötajalt tasuta töö saamiseks ja peaksid piirduma tööle soovija oskuste esmase väljaselgitamisega.
- Tööoskuste eelhindamisel peaksid ülesanded piirduma töökorralduse tutvustamisega, ilma et tööle soovija täidaks tegelikke tööülesandeid või tellimusi.
- Tööandja ei tohiks katsetest saada rahalist kasu.
- Edastada töötajale kirjalik teave või selgitus tööoskuste eelhindamise kohta, millega kontrollitakse tema tööoskusi, millele järgneb fikseeritud hetkel tööandja otsus, kas sõlmida tööleping või mitte. Tööandja peab sellisele dokumendile võtma võimalusel ka töötaja allkirja – vältimaks hilisemaid vaidlusi teemal, kas töötaja nõustus oma tööoskuste kontrollimisega.
Tööoskuste eelhindamise ja tööle asumise erinevusi on kirjeldatud abstraktselt, mis muudab nende eristamise praktikas äärmiselt keeruliseks. Tööoskuste eelhindamisel ning töö tegemisel, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest, tuleb aga kindlasti vahet teha, kuna vastasel juhul loetakse tööleping poolte vahel igal juhul sõlmituks juba proovipäeva korraldamisega. Töölepingu seaduses kehtib (ümberlükatav) eeldus, et tehes tööd, mille tegemist vastavalt asjaoludele võib oodata üksnes tasu eest, on tegemist töölepinguga. Kuivõrd töötaja on töösuhtes nõrgem osapool, on vaidluse korral tööandja see, kes peab tõendama töösuhte asemel pelgalt pooltevahelist töösuhte eelhindamist.
Eelduslikult võiks seega pidada lubatavaks näiteks enne ajakirjanikuna tööle asumist lühikese artikli koostamist, mida kasutatakse vaid tööle soovija oskuste hindamiseks. Analoogse näite saab tuua ka näiteks programmi koodi või dokumendi koostamise kohta tööoskuste eelhindamise raames. Seevastu väljuks tööoskuste eelhindamise raamidest enne kokana tööle asumist iseseisvalt köögis mõne tunni jagu klientide tellimuste täitmine või puksiirautojuhina iseseisvalt tööandja autoga klientide tellimuste täitmine mitme päeva jooksul.
Proovipäeva puudutava õigusliku olukorra ebaselguse tõttu ei saa siiski ka eelmainitud tähelepanekuid arvesse võttes välistada vaidlusi, kas tööoskuste eelhindamist saab pidada ka töölepingu alusel tööle asumiseks.
Juhul, kui Teil tekib ülaltoodu suhtes täiendavaid küsimusi, võtke meiega ühendust e-posti aadressil tallinn@leadell.com või telefonil 619 1630.
NB! Käesolev artikkel ei käsitle läbi Töötukassa töövahendusteenuse kaudu tehtud proovitööd, mida tihtilugu nimetatakse proovipäevaks.
Epp Lumiste/ LEADELL Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaat
Hendrik Rätsep/ LEADELL Pilv Advokaadibüroo jurist
