Uudised
LEADELL Pilv Advokaadibüroo 25. aastapäeva konverentsi intrigeerivad arutelud
Avalikkusele tuntud inimesed LEADELL Pilv Advokaadibüroo juubelikonverentsil: õnnetunde saavutamiseks räägime asjadest otse ja terve talupojamõistusega! Vähem bürokraatiat ja näilisi reforme!
LEADELL Pilv Advokaadibüroo korraldas oma 25. aastapäeva ning Maakri Kvartali uude büroohoonesse kolimise tähistamiseks konverentsi advokaadibüroo klientidele ja koostööpartneritele. Konverentsil esinesid advokaadibüroo asutaja ja juhtivpartner vandeadvokaat Aivar Pilv, Tartu ülikooli professor õiguskantsler Ülle Madise, ettevõtja ja ühiskonnategelane Raivo Vare ning kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane.
Sissejuhatavas ettekandes “Kuhu oleme jõudnud 25 aastaga” meenutas Aivar Pilv advokaadibüroo asutamise ajal – 1993. aastal, ning sellele järgnenud ajaperioodil Eesti Vabariigis eksisteerinud äri- ja õiguskeskkonda, õigusloome suundumisi ja arengut, samuti erinevatel ajaperioodidel kehtinud õiguslikke väärtushinnanguid ning ärikeskkonnas aastakümnete jooksul toimunud muutusi. Aivar Pilv andis ka ülevaate advokaadi- ja õigusteenuste turul sel perioodil toimunud arengutest ja viimastel aastatel täheldatud olulisematest muutustest. Ettekandes pöörati tähelepanu küsimustele, mis advokaadi poolt õigusabi osutamise käigus jätkuvalt esile kerkivad ja kõrgendatud tähelepanu nõuavad: isiku õiguste kaitse nii avalikus ruumis kui meedias, selles valdkonnas kujunenud kohtupraktika mahajäämus efektiivse õiguskaitse tagamiseks, isikuandmete kaitse ja sotsiaalmeediaga seotud õiguslikud riskid ning isiku põhiõiguste kaitse ja tänased probleemid võistlevas kriminaalmenetluses kaitseõiguse tagamiseks.
Ettevõtja ja ühiskonnategelane Raivo Vare arutles teemal “Terve talupojamõistus ja unistuste Eesti”. Käsitledes Eestit ja eestlust läbi arvukate Eesti rahva vanasõnade, mõtiskles Raivo Vare tuleviku Eesti rolli üle muutuvas maailmas ja tõi ilmekalt esile, et eestlased ei tohiks unustada tervet talupojamõistust ning kaua aega tagasi väljamõeldud vanasõnad on tänapäevalgi aktuaalsed. „Terve talupojamõistus eeldab töökust, tarkust ja teadmisi, üldist praktilist ratsionaalsust seoses meie unistustega tuleviku-Eestist. Eesti on traditsiooniliselt olnud kohandumise “maailmameister” ja sellest on inertsina tänasesse kandunud pettekujutelm, et taolise lihtsa situatiivse kohandumisega on võimalik üha tiheneva konkurentsiga maailmas ka edaspidi edukalt hakkama saada. Arvukad vanasõnad on ikka ja jälle väärtustanud ka ettenägemisvõimet, teadmist ja tarkust, mis on alati aidanud toime tulla ettetulevate või võimalike esilekerkivate raskustega. Neid vanarahva tarkusi on ka tänapäeval üha enam vaja selleks, et Eesti saaks hoiduda perifeeriasse langemast. Selleks peame suutma haakuda maailmamajandusega võimalikult laialt ja mitmekesiselt ning konkurentsivõimekalt. Alternatiiviks oleks mängida ühes Euroopa servas vaid oma “väikest mängu”.“ Ettekandes toodi erinevaid näiteid Eesti vanasõnadest, mida taas tasuks kasutada uute väljakutsetega targalt toimetuleku kindlustamisel.
Tartu Ülikooli professor õiguskantsler Ülle Madise juhtis oma kaasahaaravas ja huvitavas ettekandes “Loogika, norm ja vaimustus” tähelepanu Eestis jätkuvalt hoogsale õigusloomele ning eksitavatele vastuoludele poliitikute sõnades ja tegudes bürokraatia ohjeldamisel. Ühtlasi rõhutas Ülle Madise õigusnormi keelelise selguse olulisust ning arutles loogika ja vaimustuse tasakaalu üle riigivalitsemises ja normiloomes. „Sõnad ja teod on jultunumalt vastuolus kui varem, nii Eestis kui mujal. Bürokraatia vähendamise loosungi all suurendatakse bürokraatiat veelgi, riigipalgaliste kokkutõmbamise asemel luuakse üha uusi sihtasutusi jm „puuke“. Inimeste heaolu seisukohalt oluliste reformide asemel raisatakse energiat näiliselt olulisele, sest sellega tegelemine on lihtne ja tundub tähtis. Nagu professor Rein Taagepera Riigikogus riigireformi arutelul tabavalt ütles: „Kaldutakse asendustegevusele. Kui pilt ei meeldi, siis vahetame raami. Ja imestame, et pilt ikka ei meeldi”.“ Õiguskantsler kutsus õigusteadlasi ära tundma Eestile päriselt olulisi reforme ning panema neile õlg alla. Loogikavaba vaimustus jäägu neile, kes olulise tööga hakkama ei saa.
Kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane tõi oma arutluses “Eesti õnne iseärasused” välja tõdemuse, et Eesti on ratsionaalsete näitajate poolest maailmas 34 riik, kuid emotsionaalsetest kriteeriumidest (õnnetunne) lähtudes kaks korda tagapool. Raul Rebase hinnangul on tegemist keerulise sotsiaalpsühholoogilise nähtusega, mis tugevalt mõjutab meie igapäevaelu ja otsuseid. Kokkuvõttes leidis esineja, et kuigi Eestil on kõiki võimalusi arvestades seni läinud hästi, tuleb selle küsimusega tõsiselt tegeleda. Vastasel juhul võivad tulevased rahvuslikud suurprojektid juba enne algust lõppeda.
Ettekannetele järgnes vestlusring Raivo Vare juhtimisel, kus kolm külalisesinejat arutlesid Eesti ühiskonna ees seisvate väljakutsete teemal ja milline on meie kõigi vastutus nende väljakutsetega toimetulekul. Sünnipäevapidu, mida juhtis Eda-Ines Etti, jätkus meeleoluka vastuvõtuga ja konverentsil tõstatatud teemade elava aruteluga C-Jami muusika saatel.
LEADELL Pilv Advokaadibüroo 25. aastapäeva külalised tegid annetusi Tallinn Reval Rotary Klubi heategevusprojektile „Päikeselaager“, mis on mõeldud vähekindlustatud perede laste toetuseks. Kogutud annetused võimaldavad 2019. aastal sellesse projekti kaasata täiendavalt 53 last.
