Uudised
Lada Riisna juhib tähelepanu, et lõppes tegelike kasusaajate äriregistrisse kandmise tähtaeg
30. oktoobri 2018. a seisuga olid tegelike kasusaajate andmed äriregistrile esitanud üksnes pooled Eesti ettevõtted. Vandeadvokaat Lada Riisna soovitab siiski kõigil ettevõtetel esimesel võimalusel vastavad andmed esitada, sest alates 1. jaanuarist 2019. a hakatakse tegelike kasusaajate äriregistrisse esitamata jätmise korral rakendama sanktsioone, mis ulatuvad kuni 300 trahviühikuni füüsilise isiku ja 32 000 euroni juriidilise isiku puhul.
Lada Riisna selgitab, et tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes omab kontrolli ettevõtte üle. Tegelik kasusaaja võib olla nii otsese kui ka kaudse omandisuhtega isik või mis tahes isik, kes ei ole ettevõtte omanik ega juhataja, kuid kes teostab äriühingu üle kontrolli muul moel, näiteks on tal õigus nimetada ametisse enamikku juhtkonna liikmetest jne.
Tuletame meelde, et andmed ettevõtete kasusaajate kohta peavad esitama kõik Euroopa Liidu ettevõtted. Vastav nõue tuleneb hiljuti vastu võetud rahapesu puudutavast direktiivist nr 2015/849 (nn Neljas Rahapesu Tõkestamise Direktiiv), mille eesmärk on muuta ettevõtluskeskkond läbipaistvamaks ning luua eeldused variisikute ja keerukate korporatiivsete struktuuride kasutamisest loobumiseks. Avalikes meediakanalites avaldatud info kohaselt peaks antud meede olema kasulik nii ettevõtjatele kui ka riigile.
