Uudised
“Kas ettenägematud ehitustööd on üksnes ehitaja risk?” kirjutavad vandeadvokaadid Britta Oltjer ja Epp Lumiste
Vandeadvokaadid Britta Oltjer ning Epp Lumiste kirjutavad tänases Äripäevas, kuidas ehitushanke puhul ei saa alati (kohtu)vaidlusi välistada.
Ehitustööde hankimisel võib isegi hoolikalt ja põhjalikult planeeritud hanke tulemusel sõlmitud lepingu täitmine tuua kaasa aja- ja ressursimahukaid (kohtu)vaidlusi. Kahjuks tuleb tõdeda, et kehtiva riigihangete seaduse (RHS) ja kohtupraktika valguses ei ole võimalik analoogseid olukordi ka tulevikus täielikult välistada.
Mis põhjustab vaidlusi? Hankija vajaduste ebapiisav tuvastamine, varasema kogemuse puudumine, ebaselgelt sõnastatud ostusoov, suunatud hanked, alapakkumuste esitamine, koostöö puudumine hankija ja pakkuja vahel, ehitustööde maht jne. Tööde mahuga seonduvad küsimused ei ilmne alati hanke planeerimise faasis ning ka töövõtjad ei pruugi sellele enne pakkumuse esitamist (objektiga tutvumise raames) tähelepanu juhtida. Tegelike tööde maht või puudused hankija poolt esitatud projektis võivad ilmneda alles ehitamise käigus (nagu juhtus ka näiteks nn ülikooli raamatukogu hanke puhul). Millised on ehitaja valikuvariandid?
RHS ja kohtupraktika piiravad hankelepingu muutmist ja töövõtja võimalusi töid peatada. Kohtupraktika kohaselt ei pruugi vead projektis anda veel alust tööde peatamiseks, viimast eriti olukorras, kus vigu saaks poolte hea tahte ja kokkuleppe korral tõenäoliselt kõrvaldada (vt nt kohtu selgitused Skanska nn Kiviõli keskkooli vaidluse puhul). 2016 on Riigikohus selgitanud töövõtja võimalike valikute piiranguid. Nimelt saab hankelepingu muutmist nõuda üksnes siis, kui selline võimalus on hankedokumentides selgelt ette nähtud. See tähendab, et kui hankija ei ole hankemenetluses näinud ette hankelepingu muutmise võimalust, siis ei saa töövõtja nõuda töömahu märkimisväärse suurenemise tõttu juba olemasoleva lepingu muutmist.
Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et ehitustööde mahu suurenemise või vähenemise korral ei saa hankelepingut muuta poolte kokkuleppel, vaid põhimõtteliselt tuleb korraldada uus hange muudetud tingimustega.
Ehitustööde käigus tööde mahu suurenemise (aga ka vähenemise) või projektijärgse ehitamise võimatuse ilmnemise korral on töövõtja ja tellija võimalused piiratud. Hankelepingu muutmine on lubatud vaid väga piiratud juhtudel ning kohtupraktika eelistab pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks uue hankemenetluse läbiviimist.
Kauaoodatud RHS-i jõustumisel on ere lootus, et hankelepingu muutmise nõudeid leevendatakse ning tellija ja ehitaja saavad konstruktiivse koostöö käigus hankelepingut muuta kui tööde teostamise ajal peaksid ilmnema eelnevalt kirjeldatud probleemid. Riigikogu menetluses ja viimased ettepanekud on esitatud 18. jaanuaril 2017.
Liitu LEADELL uudiskirjaga
