Uudised
Epp Lumiste arvamus artiklis „Kas käibemaksukohustuslase piirmäära tõstmine on ettevõtetele kasulik?“
Veebiväljaanne Raamatupidamisuudised küsis asjatundjatelt, kas käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõstmine on ettevõtete jaoks pigem positiivne või negatiivne muutus. Nimelt 2018. aastal jõustub käibemaksuseaduse muudatus, mille järgi tõstetakse käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära seniselt 16 000 eurolt 40 000 eurole.
Siinkohal jagas arvamust vandeadvokaat Epp Lumiste:
Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära tõstmist on seadusandja põhjendanud eelkõige mikroettevõtete halduskoormuse vähendamisega, kuid kas muudatus tegelikkuses ka soovitud tulemuse kaasa toob?
Juhul kui mikroettevõtja kasutab oma majandus- või kutsetegevuses teiselt maksukohustuslaselt saadud teenuseid ja/või kaupu, siis on käibemaksukohustuslaseks registreerimine ettevõtjale kasulikum, sest ta saab sisendkäibemaksu tagasi küsida.
Ettevõtja, kes osutab teenust mõnele Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjale, soovib tõenäoliselt samuti siiski käibemaksukohustuslane olla. Seega on tõenäoline, et eeltoodud juhtudel alates seadusemuudatuse jõustumisest kasvab vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks registreerijate arv.
Piirmäära tõstmise muudatus ei mõjutanud vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks registreerimise korda. Kehtiva seaduse kohaselt võib maksuhaldur vabatahtliku registreerimise korral küsida täiendavaid andmeid ja ettevõtja peab suutma tõendada ettevõtlusega tegelemist. Ettevõtluse tõendamine (ja selle selgitamine maksuhaldurile) osutub ajamahukamaks kui käibedeklaratsiooni (KMD) esitamine.
Seadusandja on seletuskirja lisas 1 öelnud, et 51% KMD-dest on esitatud väiksema ajakuluga kui 15 minutit. Seega võib käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõstmine 40 000 euroni tõenäoliselt hoopiski suurendada ettevõtja halduskoormust.
Teiste asjatundjate arvamust loe juba lähemalt siit.