Uudised
LEADELL Pilv Advokaadibüroo advokaadi Oleg Matvejevi kommentaar elatise õiguslikust regulatsioonist Eestis
Vene Postimehe toimetaja pöördus LEADELL Pilv Advokaadibüoo advokaat Oleg Matvejevi poole palvega anda kommentaar elatise õiguslikust regulatsioonist Eestis. Küsimus oli seotud elulise juhtumiga, kus laps elab koos emaga Venemaal, kuid elatise võlgnik ehk lapse isa elab Eestis.
Advokaat Oleg Matvejev LEADELL Pilv Advokaadibüroost selgitas, et Eesti-Vene Õigusabi leping annab võimaluse esitada elatise nõuet nii Eesti kui Vene kohtusse.
Kirjeldatud juhtumis soovitab Matvejev ühemõtteliselt esitada elatise nõue lepingulise esindaja kaudu Eestis mitmetel põhjustel. Esiteks, otsus tuleb täita Eestis. See tähendab, et kui otsus tehakse Vene kohtus, siis kulub veel mitu kuud, kui Eesti kohus tunnistab Vene otsuse Eestis täidetavaks. Pöördudes Eesti kohtusse, saab inimene säästa pool aastat ja enam, selgitas advokaat.
Teiseks, Eestis toimib kõik kiiremini, on Matvejev kindel: „Rahvastikuregister väljastab isikuandmed kohtusse hagi esitamiseks loetud nädalate jooksul. Kätte toimetada tuleb dokumendid tõenäoliselt lapse isale Eestis. Kui toimetada dokumendid kätte Vene kohtu kaudu Eestis, siis see võtab mitu korda kauem aega kui meie riigi siseselt “.
Juhul, kui esitada elatise nõue Eestis jooksvas aastas, siis 1. jaanuaril jõustunud perekonnaseaduse muudatuse kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
Millise summa saab laps reaalselt, sõltub nii kohtutäituri tööst kui võlgniku vara koosseisust, mh rahalistest summadest tema pangakontodel.
Matvejevi sõnul on kohtutäituril olemas nö mõjutusvahendid juhul, kui võlgnik ei maksa elatist. See on näiteks juhtimisõiguse peatamine. Harvematel juhtudel saab ka viidata karistusseadustikule, mille kohaselt on kriminaalkorras karistatav vanema teadlik kõrvalehoidumine oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatisraha maksmine.
Juhul, kui võlgnik ei maksa oma lapsele elatist muuhulgas kohtumenetluse ajal, siis saab lapse nimel esitada hagi tagamise avalduse. Juhul, kui see rahuldatakse, siis on perehüvitiste seaduse kohaselt kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele 100 eurot kalendrikuus.
Vaata lähemalt: https://rus.postimees.ee/7427692/rossiyanka-hochet-poluchit-alimenty-s-estonskogo-muzha-est-li-shansy-na-uspeh
