Uudised
Oluline küsimus kohtupraktikast „Savisaare“ kriminaalmenetluses
Pikka aega avalikkuse tähelepanu all olnud nn Savisaare kriminaalasi sai lõpliku lahenduse 30.11.2020 kui Riigikohus keeldus menetlusse võtmast prokuröri ja osade kaitsjate kassatsioonkaebuseid. Seega jõustusid kohtuotsused, millega kohtud rahuldasid vandeadvokaatide Aivar ja Marko Pilve taotluse Alexander Kofkini suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja nõuete rikkumisega.
Kohtulahend on kohtupraktika mõttes põhimõttelise tähendusega, sest prokuröri ja kaitsjate vahel toimus vaidlus mõistliku menetlusaja põhimõtete tõlgendamise ja seaduse (KrMS §2742 lg 1) mõtte sisustamise üle ning see kujundab menetluspõhimõtteid ka tulevikus.
Nii maakohus kui ringkonnakohus nõustusid kaitsjate käsitlusega, mille kohaselt algas kõnesolevas kriminaalmenetluses nende kaitsealuse suhtes mõistlik menetlusaeg kulgema vähemalt 2011 lõpust, millal isik sai teada tema kohta sama aasta alguses esitatud rahvusvahelisest õigusabipalvest. Prokurör aga lähtus põhimõttest, mille kohaselt tuleb mõistliku menetlusaja alguseks lugeda isiku suhtes toimunud läbiotsimist ja kahtlustuse esitamist 2015 sügisel. Maakohtu otsus tehti aga alles 14.01.2020. Seega oli kaitsjate ja prokuröri käsitlus põhimõtteliselt täiesti erinev menetlustoimingute tähendusest mõistliku menetlusaja kulgemise mõttes. Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu praktika kohaselt loetakse üldjuhul mõistlikuks menetlusajaks sõltuvalt asja keerukusest 5-7 aastat.
Kohtud nõustusid kaitsjate poolt esitatud argumentidega, mille kohaselt on 2011.a rahvusvahelises õigusabipalves kaitsealust käsitletud kui väidetavalt kuriteo toime pannud isikuna sõltumata sellest, et isikule polnud esitatud isegi kahtlustust.
Samuti nõustusid kohtud kaitsjate käsitlusega selles osas, et olukorras, kus indiviidi tegevuse uurimiseks asutakse läbi viima kriminaalmenetlust ja isik saab tema suhtes kriminaalmenetluse läbiviimisest teada, tuleb alates isiku poolt tema suhtes menetluse läbiviimise faktist teada saamisest arvestada ka mõistliku menetlusaja kulgemist. Ringkonnakohus põhjendas ka kohtulahendis, mis on maakohus õigustatult jätnud lahendamata küsimuse KrMS § 306 lg 1 p 61 kohaldamise võimalikkusest ehk karistuse kergendamisest seoses mõistliku menetlusaja möödumisega.
Kohus selgitas, et olukorras, kus kohus tuvastab mõistliku menetlusaja möödumise, saab kohus lõpetada kriminaalmenetluse KrMS § 2742 alusel või KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel kergendada süüdistatava karistust. Otsustades, et mõistlik menetlusaeg on möödunud ning lõpetades kriminaalmenetluse sellel alusel, ei saagi karistuse kergendamise kohaldamise küsimus enam tõusetuda. Nimetatud meede on kohaldatav vaid juhul, kui kohus tuvastab mõistliku menetlusaja riive, kuid alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 järgi puudub. Kuna antud juhul tuvastasid kohtud, et mõistlik menetlusaeg on möödunud ei saa olla võimaliku karistuse kergendamise abinõu kohaldamise kaalumine põhjendatud.
Aivar Pilv / LEADELL Pilv Advokaadibüroo juhtivpartner
