Uudised
Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaadid esindasid klienti edukalt Riigikohtus
Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Jaak Siim kaitsesid kriminaalasjas edukalt endist Tallinna Tehnikaülikooli professorit Madis Metsist ning Lanlab OÜ ainuosanikku ja juhatuse liiget Ain Langelit.
Kõnesolevas kriminaalasjas kujunes keskseks süüdistatavate kohtu alla andmise seaduslikkuse küsimus, mille lahendamine Riigikohtus omas määravat tähendust asja lõpplahendile. Riigikohtu kriminaalkolleegium tegi 6. novembril 2015. a kõnesolevas kriminaalasjas kaitsjate ühist määruskaebust lahendades määruse nr 3-1-1-86-15, mis omab tähtsust Eesti kriminaalmenetlusõiguse praktika kujundamise seisukohalt.
Esiteks on kõnesolev kohtulahend oluline põhjusel, et Riigikohtu kriminaalkolleegium jaatas õigust esitada määruskaebus süüdistatava kohtu alla andmise määruse peale kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et olukorras, kus kohtumäärus, mis ei ole küll formaalselt seaduse kohaselt vaidlustatav, on ilmselgelt õigustühine, sest selle tegemisel on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, tuleb kaebeõigust jaatada.
Eelnevalt oli Tallinna Ringkonnakohus jätnud kaitsjate poolt kohtu alla andmise määruse peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata, leides, et ehkki maakohus andis süüdistatavad kohtu alla seaduse nõudeid rikkudes, ei jäetud viimaseid ja nende kaitsjaid edaspidi ilma võimalusest mõjutada kohtuotsuse tegemist. Teise astme kohus jõudis järeldusele, et maakohtu poolt toimepandud rikkumised ei anna siiski õigust vaidlustada süüdistatavate kohtu alla andmise määrust.
Teiseks on Riigikohtu 6. novembri 2015. a määrus oluline põhjusel, et selles kordas kriminaalkolleegium oma varasemas praktikas avaldatud seisukohta, mille kohaselt ei saa isikute kohtu alla andmine ja eelistung nii kohtuliku arutamise planeerimiseks kui ka muude küsimuste lahendamiseks olla teineteisest ajaliselt lahutatud. Konkreetsel juhul tegi Harju Maakohus kriminaalasja aegumise vältimiseks Madis Metsise ja Ain Langeli kohtu alla andmise määruse enne eelistungi toimumist. Seetõttu ei sisaldunud maakohtu määruses andmed (välja arvatud süüdistatavate andmed), mis seaduse kohaselt peavad kohtu alla andmise määruses sisalduma. Aegumise regulatsiooni kohaldumise vältimiseks rikkus maakohus mitmeid erinevaid menetlusõiguse nõudeid, püüdes näidata süüdistatavaid kohtu alla antutena olukorras, kus isikute kohtu alla andmist seaduses sätestatud korras tegelikult toimunud ei olnud. Eelistungi määramine algselt plaanitust hilisemale ajale, samuti kaitsjate poolt kaitseaktide hilisem esitamine, ei muutnud Riigikohtu hinnangul isikute kohtu alla andmisel toimepandud olulisi menetlusõiguse rikkumisi enam olematuks.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul rikkus maakohus Madis Metsist ja Ain Langelit ülalkirjeldatud viisil kohtu alla andes massiivselt kriminaalmenetlusõigust. Seetõttu rahuldas Riigikohus süüdistatavate kaitsjate määruskaebuse, tühistas nii Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2015. a kui ka Harju Maakohtu 20. aprilli 2015. a määruse ning saatis kriminaalasja Harju Maakohtule Madis Metsise ja Ain Langeli kohtu alla andmise küsimuse uuesti otsustamiseks.
Eelnimetatud Riigikohtu määrusest tulenevalt süüdistatavate kohtu alla andmise küsimust uuesti lahendanud Harju Maakohus tegi 26. novembril 2015. a määruse, millega lõpetas kriminaalmenetluse kelmuses süüdistatud Madis Metsise ja Ain Langeli suhtes kriminaalasja aegumise tõttu ning rahuldas täies ulatuses süüdistatavate kaitsjate menetluskulu hüvitamise taotlused.
Riigikohtu 6. novembri 2015. määrus on kättesaadav siit.
